Kohalejõudes tundus pilt väga ilus, pikad ilusad liinid - ja mis peamine - laine ei kukkunud kohe kokku. Kuid et asi pole sugugi NII ilus, sai kohe selgeks kui kaldalt minema tahtsin saada. NW tuulega tuleb sealt välja sõita parema halsiga, mis oleks vist isegi talutav, aga seal puhus sisuliselt maatuul. Hästi puhanguline ja kalda all praktiliselt olematu. Kui siis sealt shore-breikist välja tahad saada, peaks lauanina keerama vastu lainet, aga jõud on purjes siis, kui sõidad nii 50-kraadi nurga all. Tagapool muidugi puhus korralikult, oma 15 ms, aga seal polnud midagi teha.
Algus läks väga hästi, sain omaarust suurepärase megaseti, selline pea mastikõrgune laine, aga unustasin ennast selle peale liiga kauaks ja leidsin, et ohooo... olen rannast liiga palju allatuult ja seal on ainult kaljud. Tagasi ka ei tahtnud seti järgmise laine vastu minna. Eks siis laua põhi saigi kriipida ja kolksuda, aga ronisin sealt ikkagi välja. Eks paneme veidi epot peale ja kannatab sõita küll :)
Ühesõnaga kogu aeg pidi mõtlema, et millal ringi pöörata ja pidevalt polnud tuult ja tuli tiksuda. Ma ei taha uskuda, et Hookipa ka selline on. Või me siis ei oska me üldse veidi raskemates tingimustes sõita :) Igastahes väga väsitav ja isegi ütleks veidi tüütu (välja arvatud, kui hea laine saad :))....
Mõned pildid ka ühest tundmatust sõitjast. Seal ei olnud viitsimist kaamera järele minna, et Taavit pildistada, auto tuli päris kaugele parkida. Taavi pani maui.ee lehele video ka üles, mille ta peakaameraga tegi...
No comments:
Post a Comment